|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad rohepööret? |
|---|
| Jah, tingimusteta, isegi majanduse ja heaolu drastilise kahanemise hinnaga |
|
8% |
[ 5 ] |
| Pigem jah, mõõdukalt, rõhku tuleks panna reaalsele keskkonnahoiule |
|
37% |
[ 23 ] |
| Pigem ei, rohepöördest Euroopas pole Maa klimale suurt kasu |
|
3% |
[ 2 ] |
| Plaanitaval kujul kindlasti mitte, see hävitab Eesti ja Euroopa majanduse konkurentsivõime |
|
50% |
[ 31 ] |
|
| hääli kokku : 61 |
|
| autor |
sõnum   |
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
30.04.2024 16:29:09
|
|
|
Dokumendis on, laias laastus, üks kitsaskoht - 2035 on vaja ~1200MW juhitavat võimsust. Täna on kõige rohkem tööd tehtud Fermi Energia poolt BWRX-300 reaktori ehituse ettevalmistamiseks, see aga annab välja umbes 300MW per reaktor. 1200MW jaoks on vaja nelja (mis oleks ka mõistlik), kuid 2035 aastaks nelja reaktorit ei ehita. Ehitaks vaid ühe. Võibolla kaks.
Eesti Energia on oma tuumareaktori komisjonis uurinud 900-1000MW elektrivõimsusega reaktoreid ja leidnud, et see pole tasuv (milles ei peaks kahtlema - ka praegu on ju Narvas mitu plokki mida vastavalt vajadusele turule tuuakse) puhtalt Balti turul osaledes. Seega hunnik pisemaid tootmisvõimsusi on mõistlikum valik ja samale tulemusele on jõudnud ka Fermi Energia.
(Kuna eelnevat rebitakse nagunii varem või hiljem kontekstist välja siis - 1000MW elektrivõimsusega üksikut turbiini võrku majanduslikult tasuvalt ei mahuta, liigne rajamis ja haldamiskulu. Hetkel on sisuliselt kõik Baltikumi suured jaamad koosnemas 300-400MW plokkidest mida siis kombineeritult käitatakse. Võrgu seisukohalt on see ka parem - vähem potentsiaalseid riske ja reservvajadusi. Mitu pisikest, 300-400MW võimsusega jaama, oleks iga nurga alt tasuvam).
Küll aga - jättes tuumajaama kõrvale - meil oleks siis tolle uue arengukava (tööversiooni) järgi aega 11 aastat, et ehitada 1200MW juhitavaid võimsusi (mitmuses, sest ükskõik milline suur üksik juhitav võimsus poleks tasuv, pigem sellised 300-400MW tükid/plokid/reaktorid/generaatorid). Auvere 300MW võttis aega kusagil 4a (+ hiljem veel 3-4a asja stabiilseks saamiseks), Kiisa 110MW ja 140MW gaasijaamad võtsid ca 2a ehitamise aega.
Osa tegevusi saab küll paralleelselt teha aga mitte kõiki. Lisaks ka seadmete tarne ja muu taoline + võrguehitus... Lisaks ka planeerimised-vaidlused.
Paberinurga arvutus - kui täna võtta otsus rajada midagi siis minimaalselt läheb 2-3 aastat enne kui kopa maasse saab (planeeringud, kooskõlastamised, tellimused, hanked...), ütleme, et tänane otsus on ehitada neli uut Auveret (mida ei juhtu kuna põlevkivi, aga teoorias saaks) - üks plokk oleks selline 4a ehitust, midagi saab paralleelselt aga kas nüüd 6-8 aastaga paneks neli plokki püsti? Ca 4a läheb juba puhtalt betooni valamisele (ja samal ajal peaks käima Rail Baltica ehitus mis võtab nii tööjõudu kui materjale!). Seega pigem mitte.
Gaasiturbiinide puhul - 150-200MW jaam, 6-8tk vajaka. Sellise aasta-pooleteisega paneb püsti (ideaaljuhul) midagi kannatab ka paralleelselt teha ja nibin-nabin äkki isegi veaks 6-8 aastaga 700-800MW võimsuse ehitamist välja.
Tuumajaama puhul on esimene reaktor ca 10a, umbes viiendal - kuuendal aastal kannataks äkki teise betooni valamisega alustada ja ideaaljuhul oleks 12-13a hiljem kaks reaktorit jaamas ja tootmas. 15-20a lõikes oleks 1000-1200MW tootmisvõimsust. Poolakad kusjuures üritavad midagi sarnast oma 10 uue väikereaktoriga.
Ehk, et umbes 10a oleme tagumikku laiaks istunud ja aega raisanud, hetkel, kui 2035 tahetakse põlevkivi kinni keerata ongi meil sisuliselt ainus võimalus gaas, sest alternatiive eriti pole (pole hüdrot, kivisüsi ei sobi kah, biomassi pole meil sellises koguses võtta jne). Variant oleks midagi koos Läti-Leedu-Poolaga teha ja kõhutunne ütleb, et peale järgmise aasta sünkroniseerimist võib midagi sellist isegi tekkida - võetakse Baltikum Poolakate tuumaprogrammi või saame ajapikendusi.
Seda on ka oma 10-15a tõstatatud aga... lubati ju, et pole vaja, tuul ja päike ja muud müstilised tootmised, mida ei eksisteeri isegi tehnilise demo kujul, katavad vajadused ära  Või tuleb turg ise järgi ja ehitab.
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
01.05.2024 17:54:50
|
|
|
Rumal küsib küsimusi: ülejääva elektrienergia kontekstis on räägitud vesiniku tootmisest, millel on hulk probleeme, eelkõige hoiustamine.
Samas on siin kirjas, et on võimalik toota ka metaani, küll veidi väiksema efektiivsusega, kas seda ei saaks hoiustada Läti hoidlas?
https://en.wikipedia.org/wiki/Power-to-gas#Power-to-methane
|
|
| Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
02.05.2024 09:14:12
|
|
|
Häda on juba selles, et see märksa hullem kasvuhoonegaas
Sõja ajal võiks rahulikult olla süsi ja põlevkivi lubatud.
Meil siin veiderdavad...
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
02.05.2024 12:11:50
|
|
|
| Magic kirjutas: |
| Häda on juba selles, et see märksa hullem kasvuhoonegaas |
Mis pole ju probleem, kui seda lihtsalt atmosfääri ei lase, põleb efektiivselt.
|
|
| Kommentaarid: 158 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
150 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
02.05.2024 12:55:06
|
|
|
| sakinaga kirjutas: |
Rumal küsib küsimusi: ülejääva elektrienergia kontekstis on räägitud vesiniku tootmisest, millel on hulk probleeme, eelkõige hoiustamine.
Samas on siin kirjas, et on võimalik toota ka metaani, küll veidi väiksema efektiivsusega, kas seda ei saaks hoiustada Läti hoidlas?
https://en.wikipedia.org/wiki/Power-to-gas#Power-to-methane |
Täna ja praegu Balti turul eriti seda ülejäävat elektrit ei ole. Kõik need aku- ja pumphüdro projektid on suuresti hinna stabiliseerimise jaoks (vähem lühiajalisi ränki hüppeid)...
Konkreetse protsessi osas - wiki artikkel vist püüab olla meelega segane.
Elektrolüüsi üldine efektiivsus (tööstuslikul tasemel) on 70-80%. Pole vahet kas see on vedel vesi või veeaur. Seega katseseadme 76% efektiivsus ja teoreetiline tööstuslik kuni 80% on tavaline, ei midagi erilist. Küll aga on ühikuid segatud - 3.37kWh elektrit standardkuupmeetri gaasi jaoks metaniseerimisprotsessi sisendiks tundub jube efektiivne (sest kuupmeeter gaasi on ju päris palju!). Aga vesinik on kerge gaas, ühe kg jaoks on vaja ikkagi kusagil 55kWh elektrit (ja välja saab 33kWh, ideaaltingimustel). Hilisemal kasutusel on energiaühik olulisem, mass oleks hea alus millelt energiaks teisendada, või BTU vms. kWh ja kuupmeeter pole päris õunad õuntele võrdlus.
Wiki artiklis pole ka infot palju on vaja energiat reaktsiooni enda jaoks (jah, see on eksotermiline, st. energiat vabaneb aga reaktsioon toimub 400C ja 3MPa rõhu juures katalüsaatori olemasolul). Lisaks on küsimus CO2 puhtuse osas - kas nt meil oleks piisavas koguses piisavalt puhast sisendit? Kas näiteks biogaas + vesinik suudaks muuta toodetud gaasi paremaks ning väiksema CO2 sisaldusega gaasiks?
Suurujärkude osas on see protsess kusagil 3-4 ühiku sisendi kohta saadakse kusagil üks ühik energiat lõpuks tagasi, võibolla isegi vähem. Kombineerides mingite muude eesmärkidega võib see olla raamatupidamislikult kasumlik.
Iseenesest huvitav projekt (katsun vaba hetke tekkides veidi rohkem kaevata), aga meie tingimustes peaks seda kohaldama kättesaadavate sisendite jaoks (kust tuleb energia - teps mitte kõik ei pea olema elekter - sobib ka mingi jääksoojus/-rõhk, vesi, CO2?) ning see, eeldusel, et üldine protsess on tasuv, nõuab kena aega ja planeerimist (mida meil enam ei ole).
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
02.05.2024 17:22:50
|
|
|
| ref kirjutas: |
| teps mitte kõik ei pea olema elekter - sobib ka mingi jääksoojus/-rõhk, vesi, CO2?) |
Oot mida, elektrijaamades on kõvasti jääksoojust, sellest saab metaani teha? CO2 puudust ka ei ole. Metaaniga muidugi, üks leke ja kogu efekt on vastu taevast.
Muidu igasugu salvestused tähendavad ikkagi et energia ülejääk peab olema. Esiteks salvestuse ajal võetakse see võrgu arvelt koos teiste tarbijatega, ja pärast tagasi saab vähem ehk salvesti ise on üks suuur tarbija.
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 177 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
143 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
02.05.2024 17:36:51
|
|
|
| elukaz kirjutas: |
| ref kirjutas: |
| teps mitte kõik ei pea olema elekter - sobib ka mingi jääksoojus/-rõhk, vesi, CO2?) |
Oot mida, elektrijaamades on kõvasti jääksoojust, sellest saab metaani teha? CO2 puudust ka ei ole. Metaaniga muidugi, üks leke ja kogu efekt on vastu taevast.
Muidu igasugu salvestused tähendavad ikkagi et energia ülejääk peab olema. Esiteks salvestuse ajal võetakse see võrgu arvelt koos teiste tarbijatega, ja pärast tagasi saab vähem ehk salvesti ise on üks suuur tarbija. |
Jääksoojusest otse ei tee
Küll aga lingitud reaktsiooni (https://en.wikipedia.org/wiki/Sabatier_reaction) eelduseks on 400C temperatuuri ja 3MPa rõhku ning osa selleks vaja minevast energiast võib rahulikult mingi jääksoojuse arvelt tulla. Protsessi esimeses etapis toimub elektrolüüs (mis arusaadavalt vajab elektrit) veeauru keskkonnas, ka too aur võiks olla mingi tööstusjääk...
Reaktsiooni minev CO2 peaks olema võimalikult puhas, nii, et korstna otsast tulevaid heitgaase päris otse ei anna kasutada (seal hunnikus muud mudru ka sees!).
Sisuliselt saab see protsess olla kasumlik tingimustes kus kasutatakse ära teiste jääke (ja eeldusel, et need jäägid on suurema lisakuluta kasutatavad). Metaan sobiks ka mootorikütuseks nii, et, puhtalt paberil, annaks teatava energiasõltumatuse kah valemisse panna ja seeläbi asja "kasumlikuks" muuta.
Aga, nagu mainid, kogu selline salvestamine saab toimuda ainult teiste arvelt. Kasumlik, selle sõna kõige otsesemas tähenduses, ei ole see mitte kunagi, saab olla vaid arvutuslikult/mingite reeglite alusel (kus näiteks põlevkivielekter mis on kasutatud metaani tootmiseks ei lähe arvesse kui saastaja - teoorias võimalik, bürokraat teab ju paremini kuidas tegelik füüsika-keemia toimetavad).
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
02.05.2024 20:33:36
|
|
|
| tsitaat: |
"Summa, mis me jäätmete realiseerimise eest saame, ei kata ära kogu seda ahelat nii, et saaksime seda jätkuvalt pakkuda klientidele täies mahus tasuta," ütles ta.
|
Samas:
| tsitaat: |
Sorteerimine on Realo sõnul mõistlik tegevus. "Väga palju sellest, mida välja sorteerime leiab siinsamas Euroopas kasutust. "
|
Ju siis ikka ei leia piisavalt palju kasutust, kui selle kokkukogumine ära ei tasu! Aga muidugi on firmajuhi jaoks mõistlik iga tegevus, mille eest klient tema firmale maksma peab.
| tsitaat: |
Kliimaministeeriumi asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul lahendab probleemi järgmisel aastal jõustuv jäätmereform.
|
Ja niikaua kuhu rahvas oma prügi peab panema, nendes piirkondades kus üldse tegevus lõpetatakse?
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
02.05.2024 21:50:22
|
|
|
| Metsa alla nagu vanasti.
|
|
| Kommentaarid: 688 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
532 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
03.05.2024 09:03:41
|
|
|
| Matad maha.
|
|
| Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
| tagasi üles |
|
|
Magic
HV Guru
liitunud: 28.12.2001
|
|
03.05.2024 09:04:35
|
|
|
See vanasti pole nagu läbi saanud.
Alles rääkisid, et erast tulev pakend on väga kvaliteetne.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
03.05.2024 10:10:46
|
|
|
| Metsa alla paneb prügi maha peast tibla.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
degreal
HV veteran
liitunud: 07.01.2002
|
|
03.05.2024 11:23:24
|
|
|
Pakendid olmeprügisse ja prügi edasi põletusjaama. Milleks prahiga nii palju vaeva näha 
|
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
23 |
|
| tagasi üles |
|
|
netcat
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.01.2010
|
|
03.05.2024 12:15:54
|
|
|
Tõenäoliselt olekski see kõige kuluefektiivsem ja seega ka ressursse, loe: keskkonda, säästev lahendus. Midagi ei vedele, lagune, leostu - muudame energiaks. Aga ei, seda soovitakse vältida iga hinna eest
Selle asemel kulutame metsikult ressurssi ja raha, et kokku korjata see vana plast millest lõviosas enam samaväärset uut toodet ei saa toota, leida sellele mingi rakendus a la teeme sellest fliisi, ja siis ratsutame jälle tarbija süümetundel et miks ta rsk ostis seda fliisi, kas ta ei tea et iga liigutuse ja pesu peale eritub sellest õhku ja vette nano- ja mikroplasti mille kätte me kõik ükskord sureme.
Aga ikkagi kõige huvitavam on see et milleks siis kulub pakendimaks, mida tootjad peavad tasuma. Kui pakendite käitlemise eest peab taas lõpptarbija veelkord maksma. Seni oli riigi seisukoht, et selle maksu abil ongi loodud võimalus tarbijal pakenditest tasuta lahti saada ja ärgu tarbija pangu pakendit olmeprügisse, mille käitlemise eest peab ta maksma ise.
|
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 461 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
12 :: |
7 :: |
356 |
|
| tagasi üles |
|
|
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
|
03.05.2024 16:24:05
|
|
|
Jajah.
| tsitaat: |
Elering kuulutab välja selle aasta lõpus hanke sageduse reservide jaoks ja sealt eelduslikult tuleb 150 kuni 500 megavatti uut juhitavat võimsust. Sealt tuleb see esimene uus juhitav võimsus,
mis ei ole enam põlevkivil baseeruv.
>> Mis need teoreetiliselt saavad olema?
Praktikas nad tõenäoliselt on gaasielektrijaamad. |
Valmistume Vene gaasi jälle koššeriks kuulutamiseks. 
_________________
Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 162 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
151 |
|
| tagasi üles |
|
|
HDvurle
HV pensionär
liitunud: 03.04.2002
|
|
| Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
16 |
|
| tagasi üles |
|
|
Plin500
HV piljardihai
liitunud: 15.01.2002
|
|
05.05.2024 10:33:26
|
|
|
https://www.err.ee/1609332744/hamburg-pohjamaadega-sarnane-odav-elektrihind-pole-meil-saja-aasta-jooksul-voimalik
Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimees Arvi Hamburg ütles, et energiamajanduse arengukava aastani 2035 tunnistab esmakordselt, et ilma põlevkivijaamade reservvõimuseta pole võimalik elektriturgu pärast 2030 aastat tasakaalustada.
| tsitaat: |
| Vahendeid valimata tuleb taastuvatele allikatele üle minna. Üritatakse õigustada seda tempot ja kulu, mis ühiskonnale sellest otsusest tuleb. |
| tsitaat: |
Endiselt pole selget vastust juhitavate võimsuste osas. Viimastel päevadel on hästi efektiivsed olnud päikesepargid, kuid tuulikud on seisnud. Puudujääva elektri oleme importinud. Talvel pole meil ka päikeseparkidest kasu. Kas arengukavas on konkreetseid lahendusi?
Tarbimise juhtimise kohta arvatakse, et seda saab teha 200-250 megavati vahel. See on talvel umbes kuuendik tarbimisest. Selleks on vaja luua ka vastavad juhtimissüsteemid, mida meil praegu ei ole. Loen arengukavast, et 2027 on meil sellega kõik korras (muigab - I.K.). |
| tsitaat: |
Aga mind häirib, et me räägime pidevalt võimsusest. Salvestuse juures ei tähenda võimsus midagi, tähendab ainult maht kui palju tegelikult energiat saab salvestada ja kui pikaks ajaks seda jätkub.
See on kuus gigavatt-tundi, talvine tarbimine on Eestis kuskil 20 gigavatt-tundi päevas, seda on natuke vähe, eks ole. |
| tsitaat: |
| Me ikkagi väga palju praegu loodame ostmise peale. Loodame, et kui talvel pole tuult ja päikest, saame me kuskilt seda üle jäävat võimsust osta. Aga minul on lihtne küsimus, mis hinnaga me sel hetkel saame elektrit osta? Arengukavas selgeid lahendusi ei pakuta. |
| tsitaat: |
Arengukava kirjutab nüüd otse, et meretuuleparkide dotatsioon peaks olema 100 eurot megavatt-tunnist. Noh, kui selline number on ette antud, siis on ju ebasünnis pakkuda vähem.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et Liivi laht on väga hea meretuule parkide rajamiseks ja selle elektri hind on piirides 40 kuni 50 eurot megavatt-tunni eest. Me pakume aga vähempakkumisele 100… |
| tsitaat: |
| Minu lihtne arvutus ütleb, et võrgutariif tõuseb kuskil 35-45 protsenti ja taastuvenergia tasu tõuseb umbes kolm korda. |
Järjest enam hakatakse sõna võtma kogu meie energeetika tuleviku osas, kus on selgelt näha, et sellise tempoga me hakkama ei saa. Mitte nii, et me end vahepeal ära ei kägista. Praegu on tehtud kõigile riikidele üks sama distants, aga stardipakud on väga erinevates kohtades, meie oleme seal päris alguses ja väga palju halvemas olukorras.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 77 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
75 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
05.05.2024 11:08:49
|
|
|
| Ja siis imestatakse, et ihaldatakse nõuka-aega tagasi ja läänevastane meelsus on kasvutrendis mitte ainult kohalike tiblade seas.
|
|
| Kommentaarid: 688 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
532 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 19.05.2002
|
|
05.05.2024 11:10:53
|
|
|
| Miks seda nõuka aega taga igatseda, praegu pmst sama sitt ja aina hullemaks läheb.
|
|
| Kommentaarid: 1007 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
727 |
|
| tagasi üles |
|
|
HDvurle
HV pensionär
liitunud: 03.04.2002
|
|
05.05.2024 11:12:47
|
|
|
Hinnad ületavad kordades nõukaaegseid hindu.
_________________
Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur. |
|
| Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
16 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
05.05.2024 11:15:29
|
|
|
| HDvurle kirjutas: |
| Hinnad ületavad kordades nõukaaegseid hindu. |
Jah aga poes on sul võimalik vähemalt midagi osta… 
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 223 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
192 |
|
| tagasi üles |
|
|
HDvurle
HV pensionär
liitunud: 03.04.2002
|
|
05.05.2024 11:18:33
|
|
|
Vähemalt midagi oli ka nõukaajal osta
_________________
Teie küsimused on vastatavad, kuid meie vastused on küsitavad.
IT uudissõnad. Pihuarvuti - pihkar, pihuarvuti kasutaja - pihkur. |
|
| Kommentaarid: 21 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
16 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
