[dvd vader]

Mõlgutasime ühe tuttavaga mõtteid koolides õpetatava inglise ja vene keele üle. Mina lõpetasin kooli 8 aastat tagasi, nii et ma ei tea, kas ka praegu nii on, aga me jõudsime igatahes seisukohale, et keeleõpe koolides on kohati täiesti jura.

Miks siis nii - selgitan: miks põrgu päralt peab näiteks vene ja inglise keele tundides õppima mingeid teemasid nagu "minu perekond" ja "mida ma erinevatel aastaaegadel teen" jne jne. aga ei õpetata keeletundides seda terminoloogiat, mida teistes tundides eesti keeles õpitakse. Mina õppisin inglise keelt süvaõppena 11 aastat ja vene keelt ka 10 aastat ja ma ei mäleta, et isegi mulle oleks keegi keeletundides õpetanud, kuidas on näiteks matemaatiliste tehete ja valemite nimed, keemiliste elementide, ainete ja reaktsioonide nimed, füüsikaliste nähtused ja omadused jne... Ainus, millest tolku on reaalselt olnud, on majanduse ja geograafia tunnid, mis olid meil inglise keeles ja millest on väga palju kasu olnud.

Hilisemas elus on osutunud, et just nimelt sellistest teadmistest inglise ja vene keeles on tugev puudus, sest suurem osa teadus- jmt. materjalidest ei ole üldse eesti keeles, ja kõik on tulnud ise juurde õppida, hoolimata sellest, et sai neid keeli koolis õpitud vastavalt 11 ja 10 aastat aga ei... ikka mingid puškini elulugu vene keeles ja "friends and friendship" inglise keeles jmt. jura.

Viitsib keegi kommenteerida, kuidas praegu on keeleõpe koolides sellistes asjades? Kas endiselt ei õpetata neid asju, mida edaspidises elus reaalvaldkonnaga puutuval inimesel pigem vaja läheks? Või on selles suunas mingeid positiivseid arenguid tekkinud?

[Mario.]

Inglise keelega on täpselt nii nagu sa kirjeldasid. Saab hakkama, kuid jah, tüüpilised sellised teemad, ei midagi matemaatilistest tehetest ja valemitest ja muust. Aga mina saan hakkama. Internet on olemas, sõnaraamat on olemas, paarkümmend sekundit sõna leidmiseks, mind väga nurisem ei pane. Miks nii on, ma ei tea.
Matemaatika, füüsika ja keemia. ROhkem kaks viimast on siiski sellised ained, mille mõisted ei jää oma keeleski meelde ja kui just keemikuks ei hakka, kaob täielikult enamus mis koolis õpitud sai.. Seega ei pea ma vajalikuks neid omale inglise keeles tuupida.

[M00t]

kõige haigem on, et surutakse peale BRITI inglise keelt. ja ka ei anta võimalust ameerika inglise keeleks, kuigi klassis on isegi ameerika lipp briti lipu kõrval olemas

õps ütleb et "aga meie õpime siin ju briti bla bla..." mingit p*ska ajab. Nagu ta suudaks mind kunagi panna briti inglise keelt õppima
See ainult paneb mind briti asju rohkem vihkama....

mina olen klassis muidugi inglise keele koha pealt kõige targem 8)

[RassK]

keeleõppega on praegu suht nii:
inglise keel jääb peale päris hästi, kuid vene keel nagu hakkaks tasahaaval välja surema. Võrreldes praegust ja kunagist taset vene keelega.

Keemiat õpetatakse küll nata üle (st mõni tublim on võimeline tegema juba ohtlike asju omandatud tarkusega)

[Mario.]

[dvd vader]

[Mario.]

vader, kahjuks jah, suurt väga uut sõnavara ei õppinud ma põhikoolis, kõik tuli telekast ja internetist, kuid teemad polnud eranditult selliseid ja upstream õpikud mis on keskkoolis, on ikka väga korralikud ja annavad isegi mulle uhkelt palju uut sõnavara ja teemad pole ka sellised totakad.

[Look Right]

Aga mis viimane aasta siis tegid?
No ingliskeeles võiks küll olla rohkem sellist keelt, mida hakkad ka reaalses elus kasutama. Kuid oma klassi põhjal saab tuua näite, et 85% õpilastel oleks sellest täiesti suva. Vinguvad, et "my family" on raske teema. Veelgi nõmedam on minu jaoks, et riigieksamil on ka sellised haiged teemad.
Aga vene keele koha pealt olen suht null - põhikoolis midagi õppisid, enamus ajast olid niisama. Saksa keelt sai isegi üsna usinalt õpitud. Polnud küll mingid mate, füüsika või majandus, kuid argikeelt sai küll õpitud. Umbes, et kui reisile lähed, siis päris hätta ei jää.

[MelesMeles]

keeleõpe koolides on täielik jura. tegelikult arvan seda enamuse ainete kohta, õnneks on see kõik juba selja taga.

inglise keele kohapealt leian nüüd, et sain koolist üsna tugeva põhja alla, et ise väljaspool kooli edasi õppida. seda siis üldise sõnavara osas, vähegi erialased mõisted tuli endale ikka ise selgeks teha.

lu1de, kui sa tulevikus õigel ajal õiges kohas ei suuda briti/ameerika inglise keelel vahet teha ja vastavalt sellele suud kinni hoida või lahti teha, võib see sulle karmilt kätte maksta

vene keelt olen tunnistuse järgi 6 aastat õppinud koolis, kuid tänu nullilähedasele kokkupuutele vene keelega väljaspool kooli on tulemus null. samas ma ei olnud väga motiveeritud ka.

[dvd vader]

minu meelest võiks nii olla, et kui keskkoolist tuleb välja inimene, siis ta oskab nii vene kui inglise keeles lugeda mingit lihtsamat tehnilist teksti, kuidas näiteks töötab sisepõlemismootor, mida õpitakse füüsikas vist mingis klassis. (NB! mitte mingit sellist eriti lihtsat teksti, millest kõik aru saavad, nagu howstuffworks-stiilis, vaid kus on mootori detailide nimetused ikkagi, mida seal füüsikatunnis õpitakse, kolb ja küünal ja misiganes jupid seal veel on). et miks peab õppima mingeid puškini luuletusi pähe, selle asemel, et tutvuda näiteks vene või inglise keeles selle sõnavaraga, kuidas mootor töötab, millest on minu meelest paljudel noormeestel edaspidises elus kindlasti palju rohkem kasu

[Janis]

mina küll ei kurda selle üle mida praegu gümnaasiumi inglise keele tunnis õpetatakse vähemalt õpiku järgi, õpetaja on eraldi teema - temaga ma olen pea 2 aastat tülis olnud

idablokis oli vene keele õppimisega lahe....vajaliku materjali omandasime 2 korda kiiremini kui ette nähtud oli 8)
aga nüüd, "eestimaal" elades, on sibula maitse kuidagi suust ära kadunud....õpetajaga olen kah tülis

[mikk36]

dvd vader, põhikoolis ja gümnis on kuidas on jah selle keeleõppega, õnneks it kolledzis oli juba võimalus erialast inglise keelt õppida
ehk siis kui vaja erialapärast keeleõpet, siis enamasti peaks seda saama samast õppeasutusest, kus vastavat eriala õpid

[dvd vader]

[Look Right]

[Porno Parm]

samas tänapäeval kergem noortel
telekad inglise keelt täis jms

ainult vaata ja kuula hääldust jms - muidugi kui ainult nurgataga süstid ja jood jms siis eriti ei õpi

koolis ma nt õppisin inglise keelt , tunnis ei käinud eriti aga 5d lendasid kogu aeg
telekast õppisin ära saksa keele ainult sat kanaleid vaadates

pakun et enamus siiski ka keeleõpetaja taga - mõni oskab asja huvitavaks teha , mõni istub pea hall ja ootab kuni pensionikell kukub,
tänapäeval jah kergem - lööd interneti lahti ja otsid termineid jms

[Flacko]

Ise armastasin Inglise keelt tohutult nii et mulle väga meeldis et just Briti inglise keel. Ei meeldi kohe üldse see USA mutafuka stiil. tahan rääkida ikka õiget inglise keelt ning I'm happy. Meil olid ka suht samad teemad naq DVD vader rääkis et friend ship and so on, kuid peale kooli õppisin ka ise igapäev midagi juurde. Sest ühest foorumist saadud UK sõbrad aitasid mind alatihti kui näiteks mingist matemaatika asjast ei saanud aru, siis püüdsin seletada mis asi see on või mida see sõna tähendab ja so on. Siis nad seletasid mulle täpsemalt mis see ja too on ja siis saingi targemaks ning see VÄGA aitas mind inglise keelega. Sai ka umb 5 kuud tgsi UKs käidud ning hea oli.S ai rääkida koguaeg inglise keeles ning vahel kui vea tegin siis aidati või seletati. Väga äge oli. Või ei saand millesti aru,siis sõbra isa seletas pikalt kohe, mis see on. Alguses suht raske oli aru saada kuid hiljem harjusin ära. jama et aint 2 näd kestis, oleks veel tahtnud harjutada. Oh well, niivisi oli minu inglise keelega koolis. Eks me ka kijrutasime neid jutte oma perest jne. Aga ise õppisin muidugi juurde, kui tahtsin inglise keeles paremaks saada.


Vene keelegaoli puhta perses lol. Meil oli selline õps nagu Leonid Snitsko ning tema oli suht pullimees. Tunde eriti ei toimunudki, ja kui toimus siis läks läbuks kätte lol. Mingi tunni ajal plikad rääkisid. kle ää mis sa õhtul teed ja siis räägiti mingitest kahtlastest asjadest. Õps käis suitsetamas suht tihti ja siis kohe kui uks kinni läks, hakkas röökimine ja "vooi piixu," ja "mine piixu" tt lendama üle klassi ja laamendamine. Ja kui ta tgsi tuli siis kõik kohe Mõned tunnid läksid küll nii et õpetati neid käändeid ja pöördeid. Kuid mõned teised tunnid olid siuksed et midagi vihikusse tegid paar 3 lauset ja siis hakati mingit ila ajama ja räägiti hoopist teemavälist juttu. See oli üks põhjus,mis vene keel mulle meeldis, ei pidand eriti seda jama õppima lol. Õps pani ka mõndadele inimestele suht huvitavad nimed näiteks "Kulje sijna, karvane koletis. Mis sa irvitad seal?" Ja siis kui ta vihane oli siis kohe karmilt . Üks tüüp lõugas uksest ning ta andis sellele tüübile jalaga peppu. Kõik irwasid klassis. Kontrolltööd suurem osa oli naq cheatimine. ÕPS LÄKS isegi SEL AJAL SUITSU TEGEMA . Siis terve klass kohe: "Kle Andrei, mis see "insert russian word here" tähendab. SIis ruttu öeldi ette ja kirjutasime ära. Õps tuli tgsi and everything was fine. Oh and üks tähtis asi veel. Oli tavaline koolipäev ja siis kui vene keele tund oli siis kõik jälle "krt jälle vene keel balbal" a õps ütles: Tjäna tjundi ei jole" siis kõik YAAAAAY! Suht tihti juhtus seda ja mõnus oli, EERITI VIIMASED TUNNID. Kui oli 2 vene keelt, siis lasti suurem osa minema. Ahh kui hea kergendus.


Niivisi käisid meie Ing k ja vene keele tunnid koolis. Aaaahh, great times.

[MelesMeles]

arvan, et üldjoontes pole üldse vaja põhikoolis ainetesse väga süvitsi minna, pigem üldisemalt ja samas laiahaardelisemalt. ehk tutvutakse ka erialaste tekstidega ja enamlevinud terminitega eri valdkondadest.
muus osas tuleks rõhku panna pigem humanitaarainetele, st ka õpilaste omavahelise suhtlemise parandamisele (draama, avalik esinemine, sh rollimängud jms õppeainetena), kõvasti rohkem peaks ka õpilaste initsiatiivist sõltuma.
vähemalt poole keemias, matemaatikas ja füüsikas õpitavatest valemitest võib julgelt välja jätta õppekavadest minu meelest.
küsimus ei ole mitte selles, et kas keegi teab midagi peast kohe praegu, vaid kas keegi teab, kust midagi kiiresti leida vajadusel ja kuidas eristada olulist mitteolulisest? ning kuidas enda teadmisi osata teistele võimalikult efektiivselt edasi anda. SEE on see, mis elus-peale-gümnaasiumit oluline on, ning suhtlemisjulgus.

gümnaasiumis aga võiksid olla pooled ainetest valikained, mida valides lähtutakse ideaalis juba ülikoolis õppida soovitavat erialast.

[MelesMeles]

Flacko, mulle andis ka Snitko vene keelt 11 ja 12klassis muhe vana oli.

[Flacko]

OMG, cool. Ajah tuli meelde et vahepeal vaatasime mingeid igavaid vene filme tundides Mingi üks näitas mingeid vene losse jne. Ma muidugi ei saanud midagi aru. Argh 2h seda jama vahtida. Nooooooo!

Kuid ükskord oli ka hea film. Mingi projektor oli ja siis näidati sellist benny hilli stiilis tumm filmi. See oli nii naljakas et suurem aeg klass ainult naeris SIis mäletan mingit filmi koerast kes oli üksik ja seda koera opereeriti vms. Midagi oli seal selle koeraga ja siis mingi mees oli tegelt see koer ja tundis missugune koeraelu on. Jama et ma seda esimest filmi ei mäleta, mis benny hilli stiilis oli.

[ranel]

Inglise keelega pole küll kunagi probleeme olnud. Minu arust õppel polnud küll midagi viga. Kui ikka välismaalasega räägid/saad tuttavaks, siis ei hakka ju mingitest molekulidest ja muust säärasest rääkima. Kui paljud ikka tehnilist inglise keelt pärast vajavad.

[heretic666]

[MelesMeles]

ranel, kui small talkiga piirdud, siis saad jah koolis õpituga hakkama.

[Flacko]

Mulle küll inglise aktsent imelik ei ole, pigem omalaadne ning huvitav. Ise püüan ka just selles aksendis rääkida if possible.

[Matti]

täitsa huvitav teema...
tahaks isegi teada, mis mul puudu jäi, et 8 aastaga koolis vene keelt suhtlustasemelgi omandada ei suutnud

[Flacko]

Ma ka ei suutnud. Esiteks see eelkirjeldatud jama mis õps tegi, teiseks kodused probleemid ning kolmandaks oli liiga raske