[Mario.]

Ma ei tea kuidas teiste keeltega on. Inglise keele õpetus koolis on andnud mulle oskuse muretult tundmatu sõna pöördesse,käändesse panemise. Kui teistes keeltes see nii kergelt ei käi, võib ju tekkida kergesti rpobleeme uue sõnavaraga mida selgeks õppida..

[dvd vader]

[ranel]

ja loogiline siis oleks see, et õpitakse selgeks, igasugu tehnilised terminid ja rääkida üldse vabalt ei oskaks?

[kännuämmelg]

dvd vader, Sa tahad väita, et koolis Sa õppisid emakeele tunnis sõnu kondensaator ja takisti või maatriks või kasvõi kera?
Erialased oskussõnad on ja jäävad iga keele puhul ikkagi vastava spetsialiteedi juurde, sest need hõlmavad lisaks üldmõistetavale tähendusele ka ju spetsiifilisemaid omadusi, mida keeleõpe kahjuks pole võimeline edasi andma.

[dvd vader]

[ranel]

No sa tõesti loodad, et sulle hakkaks neid sõnu õpetama inimene, kes ilmselt ise ka ei teaks, mis need asjad on?

[dvd vader]

[kännuämmelg]

dvd vader, ma ole tehnilise eriharidusega ning pole eladeski keeletundides ühtegi mõistet üheski keeles selgeks saanud- kõik on kas erialasel pinnal või omal käel omandatud.
Kujuta nüüd ette olukorda, kus Sinu klassis on 40 õpilast, nendest 2 kavatsevad jätkata meditsiini erialal, 3 keemikuks saada, üks füüsikuks, 5 muusikuks, 12 infotehnoloogiks, paar lolli elektroonikuks, 3 ehitusinseneriks, 1 sportlaseks, 5 sõjameheks ning ülejäänudel on absoluutselt kama, mida seleteatakse, peaasi, et seda vähe oleks.. milline sõnavara siis selgeks õppida tuleks ning kas näiteks tulevane matemaatik nõustub meditsiinitermineid tuupima?
Oled Sa mõelnud, mida õpivad kindla keele filoloogid? Mul näiteks üks varnast võtta, kes pidi selleks, et aduda militaartermineid ka ise kursusel osalema 8)

[Mario.]

[dvd vader]

[ranel]

No ma ei saa siiamaani aru, mis te siis õppisite. Meil oli teemasid ikka seinast seina.(inglise keel)

[Mario.]

Võta põhikooli õpikuseeria "I love English"... täiesti mõttelage. Küll aga keskkoolis on täitsa imestamapanev taseme tõus õpiku koha pealt.

[kännuämmelg]

mäletamist mööda mina küll kirjanike eulugusid tuupima ei pidanud ning tagasi vaadates oli kogu ilukirjandusse puutuv lihtsalt keelekasutuse rikastamiseks.

Ehk kui nüüd minna tagasi "laiendatud keelõppe" juurde, siis äkki suudab keegi mulle selgitada, kuidas inglise keele õpetaja õpetab teile sõna takisti või ribonukleiinhape?
et ühe puhul näitab värviliste triipudega pulga pilti ja teise puhul soovitab kujutlusvõimet kasutada?

Ning kui kontrolltöös palutakse neid sõnu lauses kasutada, siis vastused tuleks stiilis: " eile vaatasime isaga diivanil istudes takisteid ning meil oli üli- ribonukleiinhape olla" ?
Ning kui tulevikus näiteks erialast kirjandust loed ja seal soovitakse tulemiseni jõudmiseks takisti nominaalväärtust tõsta, siis praktikas värvid selleks pliiatsi jooniliseks?

kahjuks ei saa termineid õppida ilma taustata

[Aix]

olgem ausad - need inimesed, kes mingit spetsiifilist sõnavara valdavad koos teooriaga (meditsiin, füüsika, misiganes) töötavad vastaval alal ja saavad seal n+2 korda rohkem palka, kui mingine õpetaja, keda riik poolvägisi üleval peab...

ilukirjandusteemad peaks küll sõnavara rikastama, aga teevad seda kahjuks kesiselt. Aga kuna kooliharidus juba peabki olema üldine, siis ausalt öeldes parem olgu mingi jutustavam värk, kui mingi päris erialane keel. Muidugi ei teeks halba kasvõi põgusalt üle käia need teemad, mida umbes paralleelsel ajal matemaatika- ja füüsikatunnis käiatakse - kuid see eeldab siiski ka arusaamist
Ja õpetajale on ilmselt siiski teataval määral lisakoormus

[dvd vader]

[ranel]

[Lotharius]

Mul ka erialane inglise keel võimalik võtta ja ka saksa keel (vene keelt küll pole valikus vist...) Aga jah kooli tekstid on küll nõmedad, aga mingit spetsiifilist teksti pole sinna ka vaja. Võib-olla mõnda huvitab kuidas miskine pooljuht töötab või miskit sellist, aga pakun, et neid miskises 30 õpilasega põhikooli klassis 2-3tk ja ülejäänutel jumala kama sellest. Pealegi ise sõnu või termineid juurde õppida pole ju üldse raske või no vähemalt mulle näiteks jäävad uued sõnad suht kergelt meelde.

[weasel]

Minu meelest oli inglise keel põhikoolis ja keskkoolis täitsa okei. Õpetati õigeid asju. Elus poleks tahtnud mingeid keemilisi elemente vms õppida - kel huvi õpib ise juurde.

Vene keelega on selline lugu, et õpitud teist sama kaua kui inglise keelt, aga külge pole midagi jäänud. Kahjuks.

Koolid muidugi mõnda aega selja taga juba. Ülikooli keeleõpet pean mõttetumaks kui keskkooli oma - ülikoolist küll midagi uut juurde ei saanud.

[RLst]

Inglise keelt sai 3. või 4. klassist juba õpetatud ja hästi külge jäänud, sest seda arvutites ja telekas.
Kui keegi tänavapeal midagi küsib, siis hätta küll ei jää.
Vene keelega see asi, sai seda õpitud põhikoolis 6. klassist ja sain hakkama, sest õpetaja oli siiski üli hea inimene, ta suutis selgeks teha, miks seda keelt vaja on. Ja nüüd saan sellest aru.
Siis läksin THK'sse mehhatroonikat õppima ja seal õpetati vene keelt ainult esimene aasta, õnneks oli seal sees ka erialased teemad. Ja sellest oli kasu, sest mitmete asjaolude kokku langemisel sattusin ma oma teadmisi praktikseerima kohta (ehk siis praktikale) ettevõttesse, kus vene keelt rääkivate inimeste hulk oli suur. Eesti keeles sai ka rääkida, kuid rohkem käis kogu suhtulus vene-inglise segu ,mis minu ja ka teiste joaks oli see lihtsaim viis.
Ja endiselt ei poolda ma seda, et vene keel ei ole vajalik, vaadates palju neid meie ümber siin tegutseb.

[sakinaga]

RLst, aga praktika näitab seda: Hakkad vene keelt B-keelena õppima, siis õpid seda gümni lõpuni, aru ikka midagi ei saa, hakkad saksa keelt õppima, siis praegu, kümnendas klassis, juba oskan mõistlikke lauseid moodustada. Muidugi on ka erandeid, aga selline on üldtrend

[dvd vader]

[weasel]

[kännuämmelg]

dvd vader, et peaks õppekavasid muutma ning nendes näiteks välja tooma, et peale füüsika elektrijuhtivuse teemasid käsitsetakse seda võõrkeele tundides ?

Siis veidi aja pärast tuleb välja, et mahud muutuvad liialt suurek, hakatakse moodustama kindla suunaga klasse, koole jne.

Järgnevalt leiab üks grupp, et milleks ta peab 12 aastat kehalises kasvatuses ainult spordiga tegelema, kui tema huvid on hoopis kunstnõelumisega seotud ning 12 aastat on puhta mahavisatud aeg- ta pole selle aja jookul saanud kätte isegi nõelavehkimise vilumust...

Järgnevalt jätkub sama näiteks perekonnaõpetuse ning lastetegemise praktikaga- lobisetakse küll, aga ikka hakka kuskil nurgataga siksides ise kombeid külge harjutama jne jne..

Seda erialast keelt pole ju nii palju, kuid sellel on üks omadus- ta uueneb. Ning sellega on täpselt nii, nagu ülejäänud keelga- pole praktikat, ununeb ning kasutegur on ikkagi 0 lähedane. Need aga kes kasutavad, kasutaksid seda niikuinii ning kinnistaksid endale vastava sõnavara läbi lugemuse või temaatilise suhtluse ja see on ju ometi kooliväline tegevus ehk siis omal käel õppimine.
Kui Sul nüüd paluda Lermontovi elulugu vene keeles läbi lugeda ning edasi jutustada, teeksid Sa seda julgelt äärmiselt vigaselt. Kardan, et Sa taolise tulemusega ei lepiks, kui tahaksid lennundusajalooga sina peal olla.

[dvd vader]

[sakinaga]

Kujutad, ette, et neid teemasid korrates õpidki sa vene keelt? Paljud ei suuda gümnaasiumi lõpuks vene keeles ühtki grammatiliselt korrektset lauset moodustada, rääkimata spetsiifilisest sõnavarast.