[Tanel]

link :: minut.ee


Saksa arvutispetsialistide ühendus Chaos Computer Club on saanud maha järjekordse meediatrikiga: avalikustatud on Saksamaa siseasjade sekretäri Wolfgang Schäuble sõrmejälg. Tegemist on protestiaktsiooniga biomeetriliste tuvastusmeetodite vastu, sealhulgas ka näiteks e-passidele. Keegi klubiga lähedalt seotud isik pani väidetavalt pihta Schäuble poolt kasutatud klaasi ning kopeeris sellelt sõrmejälje. Klubi avaldas selle 4000-ndes eksemplaris oma ajakirjas Die Datenschleuder, mille vahel leidus ka plastikkile koos ametniku näpujäljega koheseks kasutuseks petmaks sõrmejäljelugejat.

Lisaks on klubi kodulehel detailne jutt, kuidas teha koduste vahenditega sellist võltsitud sõrmejälge. Taoline tegevus pole jäänud tähelepanuta, kuri poliitik ähvardab neid kohtuteega.

[Vermon]

Mõtlesin, et nali jälle, kuid originaalartikkel on paari päeva vanune

[Tiim]

kurat, mina tänaseid uudiseid ei usu, seda uudist küll jah, kuid kõike muud mida Tanel täna suust välja ajab hakkan uskuma jälle alles homme

[Mario.]

Kas biomeetriliste andmetega isikutunnistus sisaldab täies mahus seaduses mõtestatud andmeid nagu silmaiiris, näokujutis, sõrmejälg, allkiri. Vastan ise.. ei pea sisaldama, aga isikutunnistuse seadusest võib lugeda et "võib sisaldada" Silmaiirist küll kiletada ei anna
Ja seadusest ei leidnud ma midagi silmaiirise kujutise võtmisest kui läheb dokumendi tegemiseks. On üldse meil eestlastel võimalus see oma id kaardile külge pookida?

[Drake]

Arusaamatu on sedasi viitamise süsteem. Artikkel viitab minutile, mis viitab slashdot-le, mis viitab mingile kolmandale allikale ja see omakorda siis originaalallikale. Kui on kohustus kogu see tee maha jätta, siis olgu. Küll aga võiks artikklisse ka päris originaalallika otse ära tuua, sest enamus vahendajaid võtavad nagunii vaid paari lausega selle jutu kokku. Saves a few clicks.

FYI, CCC korraldab ka igaaastaseid miitinguid, kus näidatakse nii mõndagi. Üheks asjaks oli näiteks Torbjörn Pettersson-i presentatsioon krüptovõtmete lugemisest mälust linuxis, mille kohta tegid princetoni poisid pisikese plagiaadi (arvestades et nt dm-crypti lugemiseks on isegi raw kood Torbjörni dokumendis olemas), mis tõsi küll hõlmas ühte lisatrikki - mälude külmutamist.

Viide siis konkreetsele loengule: http://events.ccc.de/camp/2007/Fahrplan/track/Hacking/2002.en.html Soovitan ka muid ettekandeid 2007 aasta koosolekust lugeda.
Viide ka Princetoni humoorikale videole : http://citp.princeton.edu/memory/

d.

[d3t]

[Drake]

[pents]

1. aprill?

[d3t]

pents, mkm, see vanem uudis ikkagi vist.

[AJ]

[JannoT]

Bye Bye sõrmejälje lugejad.

[Tanel]

[JannoT]

Kurat! Ma nii lootsin juba Aa need miskid kallid. Odavad petab ikka ära.

[pents]

sõrmi õnneks 10..ja 10 varvast ka

[d3t]

Tanel, ot tuleb nüüd aga: selline asi nagu filmides on nähtud, et lased mehe maha, lohistad ukse juurde ja avad tema käega ukse, seda enam ei saa siis pmst teha?

[Tanel]

[Tanel]

Selles mõttes kõige lollikindlam on Fujitsu arendatud veenituvastustehnoloogia
Lähemalt: http://www.fujitsu.com/emea/products/biometrics/intro.html

[stepzter]

Selle uudisega tekivad vastakad tunded, ühest küljest on hea et tõstetakse inimeste teadlikust biomeetriliste tuvastustmeetodite eksimisvõimalustest. Teisest küljest, see ei tähenda et imiku peaks koos vanniveega välja viskama.

See, et teatud kontekstis on võimalik sõrmejälje koopiaga automaattuvastus süsteeme petta ei tähenda et sõrmejälg täiesti kasutu tuvastusvahend on. Nagu siin juba eelnevalt mainitud on, on parema elususe kontrolliga sensoreid olemas, samuti on oluliselt keerulisem petta sõrmejäljelugejat turvatöötaja järelvalve all.

Sõrmejäljed ei ole muideks ainukene valdkond kus elususe kontrolli vaja on. Näotuvastuse ja isegi silmaiirise süsteeme saab petta lihtsalt paberile trükitud kujutisega. Isegi esmapilgul võrdlemisi hea käeveeni tuvastuse kohta ei osanud Fujitsu esindaja mulle midagi kosta kui ma küsisin kuidas ta eristab infrapunast neelava tindiga prinditud kujutist päris käest. Sõrmejälgedega on muidugi lisaks elususe kontrollile veel see probleem, et neid on väga lihtne igale poole vedelema jätta muutes algmaterjali hankimise võrratult lihtsamaks ning kujutades endast privaatsusriski.

[zimm]

Suurbritannias on sarnane probleem püstitatud. heise online.
seal on probleem pigem selles, et riik tahab kõikide isikute näpujäljed andmebaasidesse panna. nii oleks küll väga kerge näiteks kurjategijaid avastada, kuid ka teisi süüdi lavastada. tõmbad võltsnäpujälgedega kindad kätte ja jäta võõrad sõrmejäljed igale poole maha.